Gaasiseadmed
Autogaasiseadmete tutvustus
Maailmas juba üsna laialt levinud mootorsõidukite gaasikütusele ümberehitusprotsess kogub iga aastaga aina rohkem hoogu. Peamisteks eelisteks on loodussõbralikkus – väheneb kahjulike heitgaaside hulk, ning sääst rahakotile. Samuti pikeneb mootori ja -õli tööiga. Gaas ei sisalda kahjulikke lisandeid (väävel,tina), mis osutavad lisakoormust mootoriosadele, katalüsaatorile ning lambda andurile. Seega sääst saavutatakse mitte ainult tänu odavamale kütusele, vaid ka sõiduki remondi ja hoolduse arvelt.
Kuidas toimib gaasiseade
Gaasiseadmete konstruktsioon on oluliselt lihtsam kui klassikalise bensiinimootori puhul.
Propaani hoitakse pagasiruumi paigaldatud balloonis. Gaas on rõhu all ja veeldatud kujul. Vedelgaas siseneb kohe reduktorisse, kus see kuumutatakse, aurustub ja seal moodustub töösegu, mis läheb seejärel elektrooniliste pihustite kaudu põlemiskambrisse.
Süsteemi paigaldamine hõlmab ka magnetventiili paigaldamist gaasivarustuse peatamiseks.
Lisaks sellele on kõik süsteemid varustatud automaatse kaitsega, mis takistab gaasitoitlustamist sädemete puudumisel.
Gaasiseadmete põlvkonnad
Tööpõhimõte ja tutvustus
I põlvkonna seadmeid paigaldatakse peamiselt vanemat tüüpi sõidukitele, millel on karburaatoriga või mehaanilise sissepritsega mootor, kuid ei ole lambda andurit ega katalüsaatorit.
I põlvkond ei sisalda keerulist elektroonikat, väljaarvatud aurustil paiknevat gaasiklappi ja toiterežiimi valiku juhtlülitit. Põhilisteks elementideks on aurusti, gaasisegisti, kaitseklapp ja mehaaniline dosaator. Aurusteid on kahte tüüpi – elektrooniline või vaakumpõhimõttega. Selleks, et tagada ohutus ja vastavus mootorsõidukitele kehtestatud nõuetele, soovitame kasutada vaid elektroonilisi aurusteid. Lõplik gaasi etteande koguse reguleering toimub mehaanilise dosaatori abil.
Sõitmiseks kasutatavat kütuse saab valida salongis asuvast lülitist ning samas on näha ka paagis oleva gaasikoguse jääk.
Tööpõhimõte ja tutvustus
II põlvkonna seadmeid paigaldatakse autodele, millel on monopritsesüsteemiga mootor ning mis on varustatud lamda anduri ja katalüsaatoriga.
Suurim erinevus võrreldes I põlvkonna seadmetega seisneb gaasi etteande reguleerimises. Gaasi etteande kogust reguleerib seda elektoonilise juhtimisega dosaator, arvestades mis saab juhtsignaalid põhiliselt lamda andurilt. Elektroonika abil on võimalik väga täpne gaasi etteande reguleering vastavalt mootori tööreziimile ja väljalaskegaaside koostisele, mis tagab mootori optimaalse töö ja katalüsaatori pikaealisuse. Levinuimaks lahenduseks on dosaatori paigaldamine gaasivoolikule, segisti ja aurusti vahel.
Elektroonika lisandumine gaasisüsteemile tõstab ka selle hinda ning võib ületada I põlvkonna gaasiseadme maksumust kuni kaks korda. Hinnatase sõltub suuresti mootoritööd iseloomustavate signaalide arvust, mida on vajalik lugeda-emuleerida gaasiseadme töö tagamiseks.
Sõitmiseks kasutatavat kütuse saab valida salongis asuvast lülitist ning samas on näha ka paagis oleva gaasikoguse jääk.
Tööpõhimõte ja tutvustus
III põlvkonna puhul juhitakse gaasisegu põlemiskambrini. Kui II põlvkonna gaasiseadmetes juhiti gaasi ja õhu segu põlemiskambrisse läbi ühe segisti, kus mootori töötades oli kogu sisselaskekollektor täidetud süttimisvalmis kütteseguga, siis III põlvkonna seadmega juhitakse gaas otse sisselaskeklapi lähedusse. Selline lahendus kaotas ära võimaluse häireteks mootori töös, mis olid tingitud gaasisegu plahvatamisest sisselaskekollektoris.
Sõitmiseks kasutatavat kütuse saab valida salongis asuvast lülitist ning samas on näha ka paagis oleva gaasikoguse jääk.
Tööpõhimõte ja tutvustus
IV põlvkonna süsteem on oma tööpõhimõttelt uuenduslikum vanadest süsteemidest. Elektromagnetilised pihustid suudavad nii paralleelselt kui eraldiseisvalt pihustada gaasi põlemiskambrisse. Vastavat protsessi kontrollib pihustite juhtplokk, mis tagab parima võimaliku gaasi-õhu segu.
Vajalikud andmed loetakse tehase poolt paigaldatud mootori juhtplokist. Võimalusel saab nupuvajutusega vahetada kütuste – bensiini ja gaasi vahel.
Süsteem sobib kõikide uuemate ja vanemate autodega – katalüsaatorite ja muu saasteaineid vähendavate seadmetega.
Tööpõhimõte ja tutvustus
V põlvkond erineb teistest põhiliselt selle poolest, et gaas pihustatakse mootorisse vedelal kujul. Selle jaoks on olemas eraldiseisev pump, mis toodab vajaliku rõhu surumaks gaasi vedelal kujul kuni pihustiteni. Tagasivool toimub rõhuklapikaudu tagasi ballooni.
Pihustamine toimub elektromagnetiliste pihustite kaudu. V põlvkonna süsteemiga on võimalik pihustada ka läbi tavaliste bensiinipihustite.
Gaasi õigeaegseks ja õige koguse pihustamiseks vajaliku info loeb süsteem tehasest paigaldatud mootori juhtplokilt. Vajalikud korrektsioonid viiakse sisse automaatselt.
Müüdid
Talltrans OÜ
Reg. number | 11905715 |
KMKR nr. | EE101369271 |
Aadress | Betooni 3a, Tallinn |
Telefon | +372 5805 8455 |
E-post | info@gazland.ee |